Sperma täisanalüüs

Mida on võimalik spermast analüüsi käigus kiiresti hinnata?

• spermatosoide hulka ehk kontsentratsiooni
• spermatosoidide liikuvust ja nende erinevaid kategooriaid: kiired progresseeruvad, aeglased-progresseeruvad, kohapeal liigutavad ja liikumatud
• spermatosoidide üldist välimust-ehitust – morfoloogiat: normaalsete vormide osakaalu, pea-, akrosoomi-, keskosa-, saba- ja arengudefektide osakaalu ja mitme defekti koosesinemise oskaalu ühe spermatosoidi kohta (teratozoidindeks)
• seemnevedeliku hulka, värvust, lõhna ja pH väärtust (happelisust-aluselisust), mikroobide ja muude rakuosiste esinemist  – annavad teavet mehe sugunäärmete tööst ja suguteede olukorrast
• spermatosoidide kokkukleepumist ja selle määra (võib teatud juhtudel olla loomulikku viljastumist takistavaks teguriks)
• spermatosoidi membraani terviklikkuse hindamise juures on abiks test, mille abil hinnatakse spermatosoidide käitumist hüpoosmootses keskkonnas – terve membraaniga spermatosoidide sabad “tõmbuvad krussi” ja vigastatud membraaniga (N: surnud) spermatosoidide sabad jäävad sirgeks
• seisvate spermatosoidide suure osakaalu puhul saab spetsiaalse värvimisega teha kindlaks, kui suur osa neist on surnud, palju elus (teatud puhkudel võib spermatosoidi liikumatuse põhjuseks olla mingi saba või keskosa struktuurianomaalia, mis enamasti siis juba
  geneetiline) – kehavälise viljastamise juures võimalik süstemeetodit kasutades elavaid, kuid liikumatuid spermatosoide kasutades munarakke edukalt viljastada ja järglane saada.

Mees peaks enne spermaanalüüsi jaoks materjali andmist eelnevalt 3-5 päeva seemnepurskest hoiduma. See annab selgema pildi tema seemnerakkude tootmisest ja viljastamise võimekusest (seemnerakkude hulk ja liikumine).

Mis vahe on üldspermaanalüüsil ja täisspermanalüüsil?

Üldspermanalüüsil hinnatakse ejakulaadis olevate seemnerakkude hulka ehk kontsentratsiooni, spermatosoidide liikuvust ja nende erinevaid kategooriaid: kiired progresseeruvad, aeglased-progresseeruvad, kohapeal liigutavad ja liikumatud, spermatosoidide üldist välimust-ehitust – morfoloogiat: normaalsete vormide osakaalu, pea-, akrosoomi-, keskosa-, saba- ja arengudefektide osakaalu ja mitme defekti esinemise oskaalu ühe spermatosoidi kohta (teratozoidindeks), seemnevedeliku hulka, värvust, lõhna ja pH väärtust (happelisust-aluselisust), mikroobide ja muude rakuosiste esinemist – annavad teavet mehe sugunäärmete tööst ja suguteede olukorrast, spermatosoidide kokkukleepumist ja selle määra, seisvate spermatosidide suure osakaalu puhul saab spetsiaalse värvimisega teha kindlaks, kui suur osa neist on surnud, palju elus.

Täisspermaanalüüsi korral teostatakse lisaks üldspermaanalüüsi korral teostatavale:

• funktsionaalsed testid (edasiliikumiskiiruse hindamise ehk penetratsioonitest, antikehadega seostumise test, hüpoosmootne test)
• liikuvate seemnerakkude eraldamine kõigi ejakulaadis olevate seemnerakkude hulgast – analoogselt loomulikul teel viljastamisega ja nende elusate-liikuvate seemnerakkude viljakusnäitajate (kontsentratsioon, liikumisaktiivsus, morfoloogia) määramine.

See annab palju selgema ettekujutuse loomulikul teel viljastamise võimaluse kohta.
Samuti on see viljakusravi vajaduse puhul määravaks osaks millise meetodi kasutamine (emakasisene viljastamine ehk IUI, IVF, ICSI) võiks kõige tõenäolisemalt positiivse tulemuse anda.

Spermaanalüüsi teostab bioloog Andre Taimalu.