30 aastat imesid: kuidas Eestis sündisid esimesed katseklaasilapsed ja kuhu oleme jõudnud

Kas teadsid, et Eestis sünnib igal aastal ligi 6% lastest kunstliku viljastamise abil? See tähendab, et iga 17. laps näeb ilmavalgust tänu
meditsiini ja teaduse imele. Augustis täitub 30 aastat hetkest, kui sündis esimene katseklaasilaps Eestis ja kogu Baltikumis – sündmus, mis muutis paljude perede elu ja kirjutas uue peatüki meie meditsiini ajalukku.

Esimene ime

26. augustil 1995. aastal sündis Tartus esimene kehavälise viljastamise abil ilmale tulnud laps. Viljastamine ja embrüo siirdamine toimusid Tartu Ülikooli Kliinikumis dr Andrei Sõritsa juhendamisel.

Tollane noor arst meenutab, et töö tehti väga tagasihoidlikes tingimustes, kuid tohutu teadmiste- ja tegutsemisjanuga. „See, mida ma
Kieli ülikoolis õppisin, on otsustavalt mõjutanud kogu mu elu ja karjääri,” ütleb dr Sõritsa.

Ühiskonna esimesed sammud

Uus meetod tekitas 90ndatel nii elevust kui ka ettevaatust. Paljudele abivajavatele peredele tähendas see aga kauaoodatud võimalust emaks ja isaks saada. Toetust leiti nii teadlastelt kui ka annetajatelt – sealhulgas suurelt eraannetajalt Aino Järvesoolt, tänu kelle panusele said sajad pered lapsevanemateks.

Lugu, mis puudutab südameid

Andrei Sõritsale saadetakse igal tähtpäeval kaarte ja pilte nendest lastest, kes on juba täiskasvanuks sirgunud.
Esimese katseklaasilapse ema meenutab tänases päevas oma tunnet:

“Kui Tartust koju sõitsin, ei mahtunud see uudis veel päriselt minu teadvusse. Olin nii pikki aastaid soovinud saada emaks ja nüüd oli see lõpuks juhtunud. Käisin iga päev kirikus ja palusin Jumalalt abi. Ja kui midagi väga-väga soovid, siis see täitub. Lapseootus andis minu elule uue mõtte ja väärtuse.”

Tema tütar on täna kaunis noor naine – hooliv, töökas ja elurõõmus. See on lugu, mis kõnetab igaüht, kes on kunagi igatsenud peret.

Teadusest igapäevaellu

Kui 30 aastat tagasi õnnestus vaid 5–10% protseduuridest, siis tänu uutele tehnoloogiatele ja Tervisekassa toele ulatub edukuse määr
tänapäeval 45 protsendini ja enamgi. Eestis on praegu kuus viljatusravikeskust ning võimalus saada ravi on kättesaadavam kui kunagi
varem.

Oluline verstapost oli ka 4. august 2016, mil sündisid esimesed Eesti lapsed külmutatud munarakkudest – märk sellest, et areng ei peatu.

Pere traditsioon, mis kestab

„Viljatusravi areng Eestis on olnud tõeline edulugu. See on võimaldanud tuhandetel peredel kogeda lapsevanemaks saamise rõõmu,” ütleb dr Andrei Sõritsa.

Täna jätkab tema tööd ka poeg, dr Deniss Sõritsa. Elite kliinikus töötab juba mitu põlvkonda Sõritsa perest – märk sellest, et tegemist on tööga, mis puudutab elusid kõige otsesemal ja ilusamal moel.

Tulevik sünnib iga päev

Eestis sünnib igal aastal 600–700 last kunstliku viljastamise abil. Iga uus elu on kinnitus sellele, kui oluline on see ravivaldkond ja kui
palju lootust see on pakkunud. 30 aastaga on viljatusravi toonud tuhandeid pisikesi imesid ja kinkinud vanemaks saamise rõõmu lugematutele peredele. See on lugu teadusest, julgusest ja suurest südamest. Ja mis kõige tähtsam – see lugu jätkub.