- Klamüdioos
- Trihhomonoos
- Gonorröa (“TRIPPER”)
- AIDS
- Kondüloomid
- Suguteede herpes
- Sügelised
- Täid
- Seenkolpiit (“SOOR”)
- Bakteriaalne vaginoos,
lisaks: Väikse vaagna põletik(PID)
Klamüdioos
Kaebused
Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad 1-2 nädalat peale nakatumist. Bakterid võivad olla pikemat aega ka mitteaktiivsed ning siis järsku põletiku põhjustada. Sageli võib nakatunu haiguse partnerile teadmatult edasi anda, sest tal endal puuduvad haigusnähud.
Uurimine
Klamüdioosi tekitab bakter Chlamydia trachomatis. Proovid võetakse emakakaelast ja uriinist.
Ravi
Klamüdioos on bakteriaalne sugulisel teel leviv nakkus, mistõttu seda ravitakse antibiootikumidega. Enamik arste soovitab peale ravi lõppu teha kontrollanalüüsid. Ravida on vaja ka partnerit.
Tüsistused
Ravimata klamüdioos võib naistel põhjustada munajuhapõletikku, mille võimalik tagajärg on lastetus, samuti emakaväline rasedus.Meestel võib tekkida munandite ja eesnäärme põletik, mis võib samuti endaga lastetuse kaasa tuua . Vastsündinu võib nakatuda sünnituse ajal, sel juhul väljendub haigus silma- või kopsupõletikuna.
Esinemine
Klamüdioos on momendil Eestis üks levinumaid sugulisel teel ülekantavaid haigusi.
Trihhomonoos
Kaebused
Haigusele on iseloomulik rohke vahutav tupevoolus ja vahel ka valulikkus urineerimisel. Kaebused tekivad 3 päeva kuni 4 nädalat peale nakatumist. Trihhomonoos esineb tihti koos teiste suguhaigustega.
Uurimine
Trihhomonoosi põhjustab algloom Trichomonas vaginalis, mida uuritakse bakterioskoopiliselt või PCR meetodil. Proovid võetakse tupest, emakakaelalt ja kusitist. Tihti saab trihhomonoosi diagnoosida alles peale teiste haiguste (näiteks gonorröa) välja ravimist.
Ravi
Trihhomonoosi ravitakse algloomade-vastaste preparaatidega, mida kasutatakse nii suu kaudu kui ka tupetablettidena. Ravi peab läbi tegema ka partner. Alati ei piisa ühest ravikuurist, kuna trihhomonoosi põhjustav algloom on üsna resistentne.
Tüsistused
Ravimata haiguse juhtudel võib tekkida munajuhapõletik.
Esinemine
Küllalt sagedane.
Gonorröa (“Tripper”)
Kaebused
Sagedasemaks kaebuseks on selle haiguse puhul mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus. Kaebused ilmnevad umbes 1 nädal peale nakatumist. Arst võib avastada gonorröa ka ilma, et patsiendil oleks kaebusi.
Nakatumine
toimub ainult sugulisel teel.
Uurimine
Gonorröad tekitavad bakterid nimega Neisseria gonorrhoea. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist ja ka pärasoolest.
Ravi
Gonorröad põhjustavad bakterid, mida saab enamasti ravida penitsilliiniga. Tihti ei allu gonorröa bakterid sellisele ravile. Siis tuleb kasutada teisi antibiootikume. Ravida tuleb ka partnerit.
Tüsistused
Ravimata gonorröa põhjustab munajuhade ja munasarjade põletikku, mis võib omakorda olla hilisema lastetuse põhjus.
Esinemine
Gonorröa oli varem sama sagedane kui klamüdioos praegu. Tänaseks on tema levik tänu efektiivsele ravile vähenenud.
AIDS
Tekitajaks
HI – viirus. (Human Immunodeficiency Virus)
Nakatuda
võib 3 viisil:
- sugulisel teel
- vere kaudu
- emalt lootele
Kõige sagedamini saadakse nakkus sugulisel teel. Narkomaanidel on suur oht saada viirus võõrast süstalt kasutades. Oht vereülekandel nakatuda on minimaalne, sest kõik vered on HIV-i suhtes kontrollitud . AIDS-i ei saa nakatuda õhu, toidu,vee, asjade kaudu. Viirus paikneb organismis vere valgelibledes, spermas ja tupesekreedis. Nakatumiseks ei piisa sellest, et need vedelikud satuksid nahale, viirus peab sattuma verre läbi vigastatud limaskestade või naha, ka süstiga veresoonde.
Kaebused
Osal nakatunutest tekivad 1-3 nädala jooksul sümptomid, mis meenutavad grippi – palavik, kurguvalu, suurenenud lümfisõlmed kaelal ja kaenla all. Mõningatel juhtudel esineb leetrite taoline nahalööve. Sellised sümptomid kaovad 1-2 nädalaga ja edasi võib kuluda aastaid, enne kui tekivad teisesed haigusnähud.Selle aja vältel võib aga HIV- viirusekandja teadmatult nakatada paljusid teisi.
Uurimine
Veeniverest otsitakse viirusevastaseid antikehi.
Ravi
Praeguseks pole avastatud ühtegi vahendit, mis AIDS-i välja raviks.
Esinemine
Sageneb kogu maailmas.
Kondüloomid
Kaebused
Kondüloomid paiknevad enamasti suurte ja väikeste häbememokkade piirkonnas. Need on erineva suurusega näsajad moodustised, mis sügelevad ning on valulikud. Kondüloomidele võivad tekkida väikesed veritsevad lõhed. Haigusnähud ilmnevad 2-3 kuud peale nakatumist või veelgi hiljem.
Uurimine
Haiguse tekitaja on viirus Human Papilloma Virus. Tavaliselt on haigus visuaalselt diagnoositav.
Ravi
Kondüloome saab eemaldada kirurgiliselt, haigeid kohti töödeldakse ka spetsiaalsete lahustega, laseriga või külmutamisega.
Tüsistused
Kondüloome tekitav viirus võib põhjustada ka emakakaelavähki.
Esinemine
Suhteliselt sagedane.
Suguteede herpes
Kaebused
Herpesesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on haavandid. Haigusnähud korduvad sageli samas kohas.
Uurimine
Herpese tekitajaks on viirus. Villid on nähtavad juba läbivaatusel. Laboratoorseks uuringuks võetakse villide sisaldist.
Ravi
Herpest ravitakse viirusevastase preparaadiga, näiteks Triapten, mis on efektiivne ka näopiirkonna ohatise korral.
Tüsistused
Ravimata herpesesse võib sünnituse ajal nakatuda ka teie laps.
Esinemine
Arenenud maades on suguteede herpes suur probleem.
Sügelised
Kaebused
2-6 nädalat peale nakatumist tekib intensiivne sügelemine, mis süveneb õhtuti ja öösiti. Nahal on nähtavad väikesed sõlmekesed, villikesed või ka sügamisest tingitud kriimustused. Sügelised võivad esineda üle kogu keha, väga sageli sõrmede vahel ja suguorganeil.
Uurimine
Sügeliste põhjustaja väike putukas (sügelislest). Sügelisi uuritakse mikroskoobi abil.
Ravi
Ravitakse tavaliselt salvidega, mõlemat partnerit korraga.
Tüsistused
Sügelised ei põhjusta raskeid tüsistusi.
Esinemine
Periooditi sageneb.
Täid
Kaebused
Täid on pruunikashallid, silmaga nähtavad. Elutsevad kõikjal, kus esineb karvkatet – juustes, kubemes, kulmudes, kaenla all. Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest kooruvad nädala pärast uued täid. Täide puhul esineb sageli sügelemine.
Uurimine
Täitõbi tehakse kindlaks silmaga ja mikroskoobi abil.
Ravi
On spetsiaalsed salvid, ravima peab ka partnerit.
Tüsistused
Puuduvad.
Esinemine
Periooditi sageneb.
Seenkolpiit (“Soor”)
Kaebused
Haigusele on iseloomulik rohke “kohupiimataoline” voolus ja vaevav sügelus tupe ja välissuguelundite piirkonnas.
Uurimine
Seenkolpiidi tekitajad on mitmesugused seened. Analüüsiks võetakse tupesekreeti.
Ravi
Seenkolpiidi ravi on enamasti paikne, selleks on olemas spetsiaalsed tupesalvid ja -kuulid. Soovitav on samaaegselt ka partnerit ravida.
Tüsistused
Haigus kaldub retsidiveeruma.
Esinemine
Seenkolpiit on suhteliselt sage tupepõletiku vorm. Seenkolpiiti võib nakatuda sugulisel teel, kuid esineb sageli ka rasedatel, organismi nõrgestumisel ning samuti antibiootikumravi kasutamise tagajärjel.
Bakteriaalne vaginoos(BV)
Bakteriaalne vaginoos (BV) on tupe mikrofloora muutus mille puhul haigusttekitavad bakterid tõrjuvad välja normaalselt tupes asuvad piimhappebakterid.
Bakteriaalse Vaginoosi põhjustajateks
-peamiselt järgmised mikroobid: Gardnerella vaginalis, Bacteroides-tüved, Mobiluncus-tüved, Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum. Need mikroobid põhjustavad normaalse tupe mikrofloora hävimist. BV on tupes üks sagedamatest põletikulistest protsessidest – esineb kuni 60% uuritud patsientidest.
Peamiseks kaebuseks
Bakteriaalse Vaginoosi korral on halvalõhnaline (vänge, kalalõhnaline) voolus, mis muutub eriti tugevaks menstruatsioonieelsel ajal ja pärast suguühet. Tupeeritis on hallikas-valge, piimjalt homogeenne. Võib lisanduda ka kerge suguelundite kihelus. Bakteriaalne vaginoos ei ole suguliselt ülekantav haigus kuna kõiki ülaltoodud mikroobe on madalas kontsentratsioonis võimalik leida nii meestel kui naistel. Kui naise organismi kaitsereaktsioonid nõrgenevad, siis mitte tingimata patogeensed mikroobid hakkavad paljunema ja põhjustavad nii mittespetsiifilist tupe põletikku – bakteriaalset vaginoosi. Kuna bakteriaalne vaginoos võib põhjustada raseduse katkemist ja enneaegset sünnitust, siis on oluline juba raseduse alguses emakakaela- ja tupeproovide analüüs põletikule ja vajadusel ka ravi.
Ravi
Bakteriaalset vaginoosi ravitakse nii suukaudu võetavate kui ka tupesiseste ravimitega. Partneri ravi pole esimesel korral vajalik. Kui naine ei ole ravi järel paranenud või bakteriaalne vaginoos kordub, siis tuleb ka partnerit uurida ja vajadusel ravida. Arvestada tuleb ka tupe mikrofloora muutusi soodustavate riskifaktoritega: mitmed partnerid, vaginaalsed rasedusvastased preparaadid, tampoonid ja emakasisesed rasedusvastased spiraalid, mittegenitaalsed infektsioonid, lai spekter antibiootikume, immuunsüsteemi puudulikkus ja hormonaalsed häired. Profülaktikaks on soovitav hapupiimatoduline dieet(jogurt, keefir jm.) BV korral on suurenenud risk haigestuda väikse vaagna organite põletikesse.
KOKKUVÕTE
Parim vahend suguhaiguste
ärahoidmiseks on . . .
kondoom