Sünnituse võib jagada kolme faasi:
- Sünnituse esimene faas – avanemisperiood
- Sünnituse teine faas – väljutusperiood
- Platsenta väljutamine – sünnituse kolmas faas
Sünnitamise asendid
Sünnituse alguses võivad tuhud väga valusad olla. Nad võivad sind heidutada, sest nüüd algab see kaua oodatud sündmus. Igal naisel on valud erinevad. Sünnitusteed on kaarjad. Seega võib valu vastu aidata asendite muutmine. Võib proovida sirgelt kõndimist, käed ümber abistaja kaela, nii et raskusjõud suruks beebi otse emakakaela vastu. Võib-olla tunned end paremini kott- toolil istudes või lamamistoolis lamades.Vahest on kasu, kui toetad käed reitele, kummardudes veidi ette ja õõtsutad ennast.Ka sooja vee protseduurid (vann või duss ) aitavad. Vahel leevendavad valu kuumad rätikud või külmad kompressid. Mõnedele meeldib teha lõdvestusharjutusi, teistele aga hingata oma tavapärases rütmis. Endale sobivaimat varianti otsides tasub rääkida ämmaemanda või partneriga. Väljutusperioodi tuhude ajal võid valida erinevate asendite vahel, mis tunduvad sulle paremad. Naine otsustab ise, kas sünnitada seistes, põlvitades, neljakäpukil või istudes. Räägi ämmaemandale oma ootustest ja soovidest ning püüa mitte pettuda, kui need kõik ei täitu. Asjaolud ja naise enese energia võivad oodatust suuresti erineda.
Sünnituse kulg
Esmasünnitajatel on loode juba mitu nädalat enne sünnitust oma pea ettepoole painutanud, nii et tema lõug on vastu rinda. Nüüd on kukalsee osa peast, mis asub emakakaela suudme ees. Samuti on loode vaagna sissepääsu kiilunud, nii et välisel läbivaatusel ei saa ämmaemand enam lapse pead liigutada. Seda nimetatakse loote pea fikseerumiseks. Niimoodi on laps sünnituseks valmis. Korduvsünnitajatel liigub loode nii vaagna sissepääsu alles sünnitustegevuse alguses.
Pikad ootetunnid enne beebiilmaletoomist
Sünnituse algus, kui naine on enamasti alles kodus, võtab aega mitmeid tunde. Sel ajal saad sa vabalt ringi liikuda, käia dusi all või vannis ning süüa. Sa võid ka puhata, aga kui tunned tuhude tugevnemist ja sagenemist,tuleb haiglasse minna. Üldjuhul soovitatakse minna haiglasse, kui tuhud on iga 5 minuti järel või sagedasemad, kuid see sõltub ka sinu elukohast ja haigla kaugusest. Küsi täpsemaid juhiseid perekooli tunnis, oma ämmaemandalt või arstilt. Sünnitaja meeltetaju on teravnenud: vale muusika või jutt võivad mõjuda häirivalt, õigesti valitud keskkond võib palju abistada.Vahepealses üleminekufaasis avanemisperioodist väljutusperioodi on meeleheide üsna tavaline nähtus. Samuti tekib tihti soov kõik sinnapaika jätta, kuni ämmaemand ütleb, et nüüd kohe see juhtub. Siis leiad kindlasti üles veel allesjäänud jõutagavarad.Emakat võiks võrrelda suure elastse lihaselise kotiga, milles asub loode. Allosas lõpeb emakas emakakaelaga ning läbi emakakaela läheb kanal, mis kõik kokku näeb välja nagu kinninööritud kotisuu. Emakakael avaneb tuppe.
Sünnituse võib jagada kolme faasi:
1. esimene faas – avanemisperiood2. teine faas – väljutusperiood3. kolmas faas – platsentaarperiood
Kõik kokku kestab umbes 15-16 tundi.
Sünnituse esimene faas – avanemisperiood
Kui sünnitus algab, tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku. Kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja avaneb emakakael. Alguses on kokkutõmbed lühikesed ja nõrgad ning pausid nende vahel võrdlemisi pikad. Kokkutõmbed lükkavad last alla ja suruvad tema pead vastu emakakaela, mistõttu emakakael järk-järgult venib õhemaks ja avaneb. Lootekestad rebenevad ja tupest hakkab lootevett nirisema. Aeg-ajalt kontrollib sind ämmaemand saamaks ülevaadet, kui kaugel sünnitustegevus on. Avanemisperioodil on hea ringi liikuda või erinevates, sinu jaoks mugavates asendites istuda ja lamada. Ämmaemand või lapse isa võivad sind selle juures aidata. Kui oled aktiivne, tuleb see kasuks sulle ja ka su lapsele. Ka sünnitus edeneb kiiremini, kui kasutad rohkem püstisi kehaasendeid. Emakalihaste tööle sa ise kaasa aidata ei saa. Avanemine toimub paremini, kui oled rahulik ja lõõgastunud. Kui lapse pea on juba alla vaagnapõhjani jõudnud, algavad väljutusperioodi kokkutõmbed-pressid. See tähendab, et nüüd saad ka ise sünnitusele kaasa aidata, pressides vastavalt sisemisele vajadusele teadlikult kaasa. Sünnitustoolil sünnitamine on samuti üks võimalikest variantidest.
Sünnituse teine faas – väljutusperiood
Kui algavad pressid, on sünnituse esimene ja pikim osa möödas ning algab teine osa. Nüüd saad ise märkimisväärselt palju kaasa aidata. Enamasti piisab sellest, kui vastupandamatule pressimissoovile lihtsalt järele anda ning suruda kaasa oma sisetunde järgi. Vahel kannustab ämmaemand sind teadlikult tugevamini pressima. Selleks hinga sügavalt sisse ja hoia õhku kopsudes niikaua, kui suudad ja samal ajal suru diafragmaga alla võimalikult pärasoole suunas (nagu WC-s, kui kõht on kinni). Küsi ämmaemandalt, kui sa tahad teada, kui kaugele laps jõudnud on. Sünnitustee võib pikana tunduda. Ämmaemand selgitab, kuidas ja millal pressida. Soovitav on ise käega katsuda, kui kaugel lapse pea juba tunda on. Kui press möödub, siis lõdvestu, puhka ja hinga rahulikult kuni järgmise pressini. Ämmaemand kuulab loote südamelööke iga pressi vahel ning juhendab sind kas rohkem hingama või rohkem pressima reguleerides sellega lapse sündimise kiirust. Hea koostöö ämmaemandaga ja rohkem aega kudedele venimiseks võib aidata vältida võimalikke lahkliharebendeid. Lahkliha on tupe ja pärasoole vahele jääv pehmete kudede ala ning lapse peapeab selle aeglaselt avama.Vahel on spontaansed lahkliharebendid siiski vältimatud, kui koed on pinges või venimatud. Kui lahkliha on täiesti venimatu võib ämmaemand teha lahklihalõike – see onumbes 3- 4 sentimeetri pikkune kunstlik haav, mis aitab lapsel kiiremini sündida.
Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand sul lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu ettevaatlikult vastu. Võib-olla on sul veel piisavalt energiat, et teda aidata. Hetkel, mil laps on sündinud, võib tarvis minna ämmaemanda abi vastsündinu ninast ja kurgust lima ning lootevedeliku väljaimemiseks, kuigi enamus lapsi saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Pisut turtsumist, köhimist ning paar korralikku kisapurset käivad asja juurde. Kui kõik on hästi, pannakse vastsündinu kohe ema kõhule. See on parim paik rahunemiseksja uue keskkonnaga harjumiseks. Sinu kõhu peal lamades tunneb laps sinu soojustja südamelööke väljastpoolt, mitte enam läbi vee. Lähedus ja kontakt, millete saate käed oma lapse ümber põimides, on väga eriline. Hoia oma vastsündinut soojas, anna talle aega ning ta leiab ise tee üles sinu rinnani. Isa, ämmaemand või sinu enda poolt valitud inimene lõikab läbi nabanööri pärastseda, kui see on klambri, nööri või kummiga suletud. Võib-olla küsib ämmaemand,kas sa tahad imiku kaalumise, kuivatamise ja riidesse panekuga oodata. Võid temalt paluda luba seda ise teha. Imikule pannakse käe või jala ümber ka identifitseerimismärk.
Platsenta väljutamine – sünnituse kolmasfaas
Emakas tõmbub jälle kokku, et platsenta väljutada. Sulle tundub, nagu sünnitaksid suure sooja tombu. Tuleb veel natuke pressida. Vajadusel tehakse süst (oksütotsiin), mille tulemusena tõmbub emakas rutem kokku ja väheneb ka veritsus. Kui platsenta on väljutatud, kontrollib ämmaemand, kas osa sellest pole emakasse jäänud. Nabaväät on platsentaga ühenduses ja umbes 50-80 sentimeetrit pikk. Ta koosneb kolmest veresoonest, mille ümber on tugev tarretiselaadne kude. Üks veresoontesttranspordib lootele hapnikurikast verd. Teised kaks transpordivad vere lootelt tagasi platsentasse, kus jääkained imbuvad edasi ema verre.Kui emakakaelas, tupes või lahklihal esineb rebendeid, õmbleb ämmaemand need kokku. Seda tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega või ka naerugaasiga nii, et nõelapisteid ei ole eriti tunda. Niit lahustub tavaliselt ise, kuigi võib minna paar nädalat enne, kui see on täiesti kadunud ja ei sega sind enam (vaataka lk 81 ja lk 97). Vahel, näiteks siis, kui sul on palju sügavaid rebendeid, õmbleb sind arst. Pärast sünnitust võid jääda veel paariks tunniks sünnituspalatisse, et veidi puhata. Ämmaemand kontrollib sind, et jälgida veritsust, emaka suurust, vererõhku, temperatuuri ja vastsündinut. Seejärel viiakse sind üle sünnitusjärgsesse osakonda, kuhu võid jääda sõltuvalt olukorrast paariks päevaks. Soovi korral ja kui kõik on hästi nii sinu kui ka lapsega, võib minna koju juba 6 tundi pärast sünnitust.