18.11.2010

(2010) Eesti katseklaasilaste isa

Lehele lisatud 18.11.2010, ajakirjast “ELUkiri” (artikkel)

 


Eesti katseklaasilaste isa

Piret Lakson

Tartus Sangla tänaval asuv Elite kliinik pakub kõrgtasemel arstiabi ning hotellitubadega võrdväärseid uhkeid ja luksuslikke palateid. Selle, Lõuna-Eesti esimese naistekliiniku rajas Andrei Sõritsa 2001. aastal. Isa jälgedes astub nüüd juba ka tema poeg Deniss. Rääkisime isadepäeva eel doktor Sõritsatega elust, isadusest ja loomulikult ka meditsiinist.

Doktor Andrei Sõritsat (48) teatakse eelkõige selle järgi, et ta on väga paljudel naistel aidanud emaks saada. Just neid, kellel see mingil põhjusel ei olnud seni õnnestunud.

Kõik sai alguse sellest, et 1994. aastal pääses Andrei Tempuse fondi kaudu Saksamaale Kieli ülikooli nüüdseks lahkunud Kurt Semmi käe alla õppima. Doktor Semm oli aga just see arst, kes pani aluse patsienti säästvatele laparoskoopilistele operatsioonidele, mis võimaldavad väga täpselt diagnoosida ja ravida mitmeid kõhuõõne organite haigusi ning leiutas selleks ka aparatuuri ja instrumendid.

Saksamaalt tagasi jõudnud, hakkas Andrei Sõritsa Tartu Ülikooli Kliinikumis arendama mõlemat meetodit – nii laparoskoopiat kui kehavälist viljastamist. Juba Saksamaal hakkas Sõritsa huvituma eelkõige endometrioosist kui haigusest, mida teatakse üle saja aasta, aga mille kohta ei ole teada, miks mõnel see on, aga ei väljendu kuidagi. (Endometrioos on haigus, mille puhul emakaõõnt vooderdava limaskesta (endometrium) taoline kude paikneb kolletena väljaspool emakat. Iga kümnes sünnitamisealine naine põeb endometrioosi, selle põdejail on probleeme viljastumisega. – toim) Ammusest ajast on aga märgatud, et kui naisel sees valutab, on terve tema elu rikutud. Mõiste „hüsteeria“ (närvihaigus, mida sageli täheldatakse just naiste puhul) on tulnud mõistest „hysteria“ (kreeka keeles – emakas).

„Tegime operatsioone, eemaldasime kolded, tulid ravimid, millega on võimalik munasarja funktsiooni blokeerida ja tänu sellele peatada endometrioosi aktiivsus. Viimase kümne aasta jooksul oleme efektiivselt kasutanud kombineerituna nii laparoskoopilist kui ka medikamentoosset ravi ja see on olnud edukas naiste puhul, kel rasestumine ei toimu ei loomulikul ega kunstlikul teel,“ jutustab tohter, tänu kellele on emaks saanud paljud naised, kellel see enne polnud võimalik.

Kas doktor Sõritsa ise peab arvet, kui palju lapsi tänu temale on ilma sündinud?

„Kuna lastetuse ravis kasutatakse erinevaid meetodeid (medikamentoosne, põletikuvastane, hormonaalne, operatiivne, meeste ravi), siis neid lapsi tavaliselt ei loeta, aga neid on kindlasti üle paari tuhande. Kunstliku viljastamise puhul teeme vahet: kehavälise viljastamise abiga sündinud lapsed – neid on mul praegu tuhande ringis, ning kehasisese viljastamise lapsed – neid on kahesaja ringis.”

Poeg sammub isa rada

AndreiDeniss

Päris oma lapsi on Andreil kolm. Abikaasa Svetaga tutvus ta tänu spordile – mõlemad tegelesid vehklemisega. Nad abiellusid 1981. aastal.

Sõritsate vanem poeg Deniss (27) on samuti arst, tütar Dina (22) on lõpetanud juura ja astus sügisel magistrantuuri. Noorem poeg Sander on 14-aastane ja õpib Miina Härma gümnaasiumis. „Kelleks tema tahab saada, veel ei tea, kuid see, et vanem vend on arst, on talle palju mõju avaldanud,“ tunnistab isa.

„See, et tütar lõpetas juura, õpib ja töötab Tartu kohtumajas, on samuti väga hea, sest arstina ei saa ma sageli juura ja meditsiini vahelistest küsimustest aru. Hea, kui saame omavahel neid asju arutada,“ sõnab Andrei rahulolevalt.

Poja Denissi üle on Andreil samuti väga hea meel. Astub ju poeg sama rada, mida ta ise on käinud, ja ta saab pojale edasi anda seda, mida ise on terve elu õppinud.

„Selles seisnebki ühiskonnamudel. Järglased on selleks, et elu jätkuks, aga kui nad jätkavad veel perekondlikke mudeleid, on eriti hea tunne. Nagu vanasti andis isa pojale üle näiteks saapavabriku. Mis võiks veel parem olla, kui oma oskusi lapsele edasi anda,“ sõnab Andrei Sõritsa uhkusega.

Deniss sündis, kui Andrei oli 20-aastane. Nõukogude ajal sündisidki Andrei sõnul lapsed vara. Tänapäeval on keskmine esimese lapse sünnitamise iga Eestis 27. Ühelt poolt tingib seda ühiskond: noored peavad õppima, reisima, karjääri tegema. Teisalt hakkab aga kõige parem lapsesaamise aeg läbi saama, naine peaks sünnitama esimese lapse siiski enne 35. eluaastat, räägib naistearst.

Doktorid Sõritsad – Andrei ja Deniss – tunnistavad, et nende suhtlus ei põhine enam pelgalt isa ja lapse suhtel, vaid partnerlusel. Noored omandavad kiiremini uusi tehnoloogiaid ja kui üks täiendab teist, on see väga tähtis.

Miks valis Deniss isa ameti? „Üks motivaatoreid oli võimalus teha inimesi õnnelikuks, valmistada peredele rõõmu,“ vastab noormees. Tulevikus tahab Deniss kaitsta doktorikraadi ja loodab arstitööga paralleelselt tegeleda teadusega. Praegu on tal käsil viimane residentuuriaasta. Andrei peab poja tulevikuplaane väga tähtsaks, sest inimene suudab olla veel parem arst, kui ta teeb lisaks igapäevatööle ka teadustööd, usub ta.

Deniss otsustas arstiteaduskonna kasuks siis, kui läks Hugo Treffneri kooli bioloogia-keemia eriklassi. Suureks eeskujuks oli muidugi isa. Südamest loodab Deniss, et kunagi, umbes 25 aasta pärast, saaks temagi oma praegu kaheaastase poja Sebastianiga rääkida kui oma kolleegiga…

Et Deniss saaks olla Elite erakliinikus oma isa kolleeg, läheb veel 10‒15 aastat, kuni koguneb piisavalt kogemusi. Praegu töötab ta Tartu Ülikooli naistekliinikus. Isa Andrei ütleb, et enne kui erafirmasse minna, peab olema midagi saavutatud: „See ei ole õppimiskoht, meie ei taha enda juurde noori arste – ükskõik, kas tegemist on pojaga või mitte. Enne peab kogemusi saama.“

Miks valis aga Andrei just naistearsti ameti?

Kui Andrei oli väike, jälgis ta oma ema, kes oli Haapsalu haiglas röntgenlaborant. Ema sai sageli koju väljakutseid, neil käisid kodus külas haigla arstid ja õed. See oli huvitav küll, aga veel kümnendas klassis ei teadnud Andrei, mida ta tahab õppida. Ta huvitus eelkõige spordist. Vanemad soovitasid meditsiini ning loogilise järeldusena läks Andrei õppima spordimeditsiini.

Huvi naistearstiks saamise vastu tekkis Andreil aga neljandal kursusel, kui oli vaja suvepraktikat teha. Suvel oli Pärnus vehklemise spordilaager, kus ta ise trenni tegi, aga ka arstina töötas. Kõige paremini sobis sisehaiguste, kirurgia ja sünnitusabi-günekoloogia praktikakohaks siis Pärnu haigla. Andrei sai assisteerida üksikutel operatsioonidel, mis aga ei pakkunud väga palju emotsioone. Sisehaiguste osakonnas olid kroonilised haiged, kes said iga päev sama ravi, eriti kiireid muutusi ei toimunud, ja see oli noorele mehele igav. Sünnitusosakonnas oli aga põnev: personal oli sõbralik, arstid võtsid tudengeid kaasa nii protseduuridele kui operatsioonidele. Iga päev olid sünnitused, ämmaemandad õpetasid meeleldi ka noort tudengit sünnitust vastu võtma. Andrei töötas sünnitusosakonnas kaks nädalat ning oli väga uhke, kui üks sünnitaja nimetas oma poja tema auks Andreiks.

Luksuslik kliinik

Andrei abikaasa Sveta on disaininud terve kliiniku ja see on tõesti muljetavaldav. Siin on privaatne ja palju mugavusi, sest Sõritsad peavad kliiniku teenindust, miljööd ja olmet väga tähtsaks.

„See on tõsi, et lühtrid ja maalid seintel otseselt ei ravi, aga see tunne, mis haiglas valitseb, on oluline. Väga tähtis on, et kliinik oleks patsiendisõbralik,“ räägib Andrei.

Kliiniku maja on saanud ka mitmeid auhindu: 2001. aastal Tartu parim ehitis, sellel aastal ilusaima aia auhind.

Andrei minia Kristina töötab aga Elite kliinikus personali- ja arendusjuhina ning tegeleb välismaiste patsientidega.

Elite kliiniku asutas Andrei aga sellepärast, et Tähe tänava erakliinikus ei olnud võimalik suuri operatsioone teha: patsient pidi ööseks koju minema. Elites saab teha kõiki operatsioone.

Erainvesteeringutel põhinevat kliinikut oli võib-olla sedavõrra ka lihtsam teha, et Andrei Sõritsa nimi oli selleks ajaks juba oma valdkonnas tuntud.

Just tema juhendamisel toimus Tartu Ülikooli naistekliinikus tulevase lapse emalt võetud munaraku katseklaasis viljastamine, mille tulemusel sündis 1995. aasta augustis Tartus Eesti ja üldse Baltimaade esimene katseklaasilaps.

Seda kuulnud, hakkasid Sõritsa juures käima patsiendid ka Leedust ja Lätist. Vastu sai neid võtta ülikooli kliinikum, kus ei olnud aga pikka aega remonti tehtud. Kaugelt tulnud patsiendid imestasid, et ühelt poolt on välja töötatud selline uudne tehnoloogia, teisalt aga kukub lagi pähe…

Riiklik meditsiin ootas paremaid aegu. Andrei otsustas, et ei hakka seda aega ootama. Perel oli võimalus teha esimesed investeeringud, kaasa aitasid nii vanemad kui sõbrad. Tänu sellele, et 30% patsiente oli Lätist ja Leedust, tekkis kolme aasta jooksul positiivne bilanss.

„Riik peab looma kliiniku ja haigla, kus on võimalik saada head abi. Erasüsteemi ülesanne on teha abisaamine võimalikult mugavaks ja privaatseks. Inimesed, kes seda soovivad, maksavad mugavused kinni. Tookord näitas aeg, et inimestele on seda vaja,“ selgitab Sõritsa.

Väga palju sõltub aga majandusest. Eelmisel aastal kahanes kõvasti nii sünnituste kui ka ambulatoorsete patsientide arv. Sel aastal patsientide arv tasapisi kasvab.

„Praegusel ajal on inimestele erakliiniku teenus sageli suhteliselt kallis. Me ei saa öelda, et ravime haigeid paremini kui meie peamine konkurent Tartu Ülikooli Kliinikum, aga saame öelda, et meie juures on patsientidel mugavam, privaatsem, nendega tegeleb rohkem töötajaid“, lausub Andrei.

Erameditsiin ei ole mõeldud kombinaaditööks, siin püütakse rohkem arvestada patsiendi isiksuse ja eripäraga. Patsient võib näiteks doktor Andrei Sõritsale helistada ja probleemi korral nõu küsida ööpäev läbi. Selline isiklik suhtumine teebki erameditsiini kalliks.

Kõige tähtsam on see, et Andrei saab head teha. Kliinikus on paljud pered saanud kehaväliselt juba teise, kolmanda ja neljanda lapse. Süsteemis töötab kokku üle 50 arsti, kes on kõik väga suurte kogemustega.

Balti riikides kõige suurema investeeringuga kliiniku omaniku ja juhatajana püüab Andrei siiski alati leida aega ka perega koosolemiseks ja reisimiseks. Sel aastal käis ta poegadega Alaskal kalal. Iga aastal käiakse perega Alpides suusatamas või palmi all päikest nautimas.

A112336p50