Archive for veebruar, 2018

Prisma kampaania 2018

Ka Elite erakliiniku sünnitusosakond osaleb Prisma kampaanias. Prisma teeb igale 2018. aastal sündinud lapsele kingituse.

Prisma soovib Eesti 100. sünnipäeva tähistada koos kõigi juubeliaastal sündivate laste ja nende emadega. Seepärast õnnitleb Prisma igat 2018. aastal sündinud last erilise kaardiga ja kingib talle paki mähkmeid.

 

Prisma teeb igale 2018. aastal sündinud lapsele kingituse:

Prisma soovib Eesti 100. sünnipäeva tähistada koos kõigi juubeliaastal sündivate laste ja nende emadega. Seepärast õnnitleb Prisma igat 2018. aastal sündinud last erilise kaardiga ja kingib talle paki mähkmeid:

  • Kingituse saavad kõik 2018. aastal sündinud lapsed,
  • Kingituseks on üks pakk vastsündinu mähkmeid,
  • Kõik 2018. aasta jaanuaris sündinud beebid saavad kingituseks number 2 suuruses mähkmed,
  • Täpsed juhised kingi lunastamiseks saavad emad koos kaardiga,
  • Prisma langetas jaanuaris enam kui 80 mähkme ja 200 beebitoidu hinda püsivalt ja kuni 25%, et muuta noorte perede elu kas või õige pisut lihtsamaks.

Tervitus Eesti Vabariigile 100 aasta täitumise puhul

Lugupeetud patsiendid, lugupeetud kolleegid – ilusat Eesti sünnipäeva!

Eesti Vabariik 100

 

Edastame Elite, Tähe, Gyne, Gyne Jõhvi kliinikute looja ja juhi dr Andrei Sõritsa tervituse.

 

Mis on eredaim mälestus seoses Eesti Vabariigiga?
Minu jaoks on kõige tähtsam, et Eesti Vabariigiga on saabunud vabadus! Sõnavabadus, liikumisvabadus, ettevõtlusvabadus ja kohtu vabadus. Tänu sellele on Eesti võimsamalt arenenud kõikides valdkonnades võrreldes endise sotsialistliku laagri idanaabritega. Hästi on arenenud meditsiini- ja haridussüsteem. Olen uhke mu riigi arengu üle. Mul on eriti hea meel, et Eestis on sündinud minu lapsed ja lapselapsed, sest ma usun, et siin on nende tulevik. Ma olen õnnelik, et oma riigis mul on võimalik teha huvitavat tööd, mis on inimestele vajalik ja riigipoolt tunnustatud.

Missugust Eestit ma näen tulevikus?
Veel rohkem vabadusi ja demokraatiat! Ma tahaks, et inimestel oleks rohkem võimalusi otsustada oma valikute üle. Et me valime otse presidendi nagu USA-s ja valime parlamendi liikmed. Et meditsiinis
oleks patsientide vaba liikumine nagu USA-s ja Saksamaal. Tahaksin, et Eesti riik tegeleks vähem ettevõtlusega ja pühendaks end peaeesmärgile ehk riigi juhtimisele. Et oleks läbipaistvam konkurents
ettevõtluses. Et leiduks inimesi, kes julgeks teha otsuseid Eesti heaks laialt teadvaolevate nõrgemate kohtade lahendamiseks tulevate põlvkondade nimel. Mulle meeldiks, kui maksusüsteem oleks stabiilne,
lihtne ja läbipaistev, kui veel väheneks korruptsioon. See kõik tagab riigile veel kiirema arengu.

Kallid Eesti inimesed, head vabariigi 100. aastapäeva!

Terviseuudised: Rase võiks enne päikesereisi arstiga aru pidada

Avaldatud Terviseuudised lehel 14. detsember 2017

Terviseuudised - Enne päikesereisi võiks arstiga nõu pidada

 

Reise planeerides peaks rase arvestama, mis järgus tal lapseootus on ja arsti või ämmaemandaga nõu pidama.

Eesti kõige pimedam kuu november on küll läbi ja Lõuna-Eestis ka lumi maas, kuid ees ootab pikk ja võibolla lumevaene talv, mistõttu tekib lapseootel naistel ikka ja jälle küsimusi, kas, millal ja kuhu võiks reisida. Üldine soovitus on see, et normaalselt kulgeva raseduse puhul võib reisida ja lennata. Alati on aga mõistlik enne reisi nõu pidada oma arsti või ämmaemandaga. Riskirasedatel soovitame reisimist piirata, teatud juhtudel ka vältida.

 

Kõige sobivamaks reisimise ajaks võiks pidada 14.-28. rasedusnädalat. Teise trimestri alguseks on iiveldusehood unustatud ja energiat rohkem, ka raseduse katkemise oht on pärast 12. nädalat väiksem. Viimasel trimestril on aga soovituslik reisimist pigem vältida, suurem kaal mõjutab mugavat liikumist, võib esineda turseid, väsimust jne.

Meeles tuleb pidada aga seda, et pikaajaline sundasend ei ole soovituslik. Mõnikord on vaja arvestada ka tavapärasest sagedama urineerimisega, nii et tuleb mõelda ka sellise pisiasja peale, nagu wc kasutamise võimalus. Hea oleks pika sõidu ajal end sirutada ja liigutada, seepärast tasub ka mõelda, kas on mõistlik ette võtta pikk automatk või bussireis.

 

Kui vaja on lennata raseduse lõppjärgus, tuleks tutvuda lennukompanii tingimustega ja vajadusel küsida oma arstilt tõend. Üldiselt saab ilma arstitõendita lennata kuni 27. rasedusnädalani, mõne lennukompanii puhul ka 32. nädalani. Kaasas peaks aga alati olema rasedakaart. Mitmikraseduse korral võivad kehtida teised reeglid.

Rasedana võiks ka tavapärasest enam pöörata tähelepanu sellele, mida reisil süüa ja juua, et vältida kõhukinnisust või vastupidi mürgituse tõttu kõhulahtisust ja oksendamist. Varuma peaks pudelivett ja tervislikke vahepalasid, puuvilju on vaja kindlasti pesta. Kuigi teatud riikides söövad ka rasedad toorest kala ja muud sellist, siis Eesti arstid soovitavad olla pigem ettevaatlikud.

 

Reisi kavandamisel tuleb meeles pidada, et rase naine võib vajada rohkem puhkepause. Ka riietus peaks olema mugav. Kaasas võiks olla tervislikud suupisted, et ei peaks esimesest ettejuhtuvast kohast saiakese või hotdogi haarama. Ära unusta kaasa võtta ka rasedusega seotud märkmeid või rasedakaarti. Kodus reisi planeerides võiks mõelda ka selle peale, millise riigiga on tegemist, milline on tervishoiukorraldus ja tervishoiuteenuse kättesaadavus ja tase. On hea, kui ravimikott on kaasa pakitud.

 

Kui kõik kriteeriumid on täidetud ja tundub, et tegemist on õige ajaga, siis ei tohi unustada, et raseduse ajal on teatud kindlad nädalad, millal on näiteks õige aeg mõõta loote kuklavolti, teha looteanatoomiat või muid rasedusaegseid uuringuid.

 

Vaktsineerimise osas konsulteeri oma naistearstiga või pöördu reisimeditsiini kabinetti. Terviseameti kodulehelt saab infot erinevate riikide nakkusohu kohta.
Tähelepanu tuleb pöörata ka reisikindlustusele.

 

Naistearst Andrei Sõritsa tuletab meelde, et raseduse ajal kasvab tromboosirisk, kuna lendamisel muutub rõhk ja see soodustab tromboosi. Ta lisab: „ Enne reisile minekut peaks oma arstiga konsulteerima, kas on vajalik reisieelne tromboosiprofülaktika, samuti tuleb arstiga nõu pidada, milliseid ravimeid oleks tarvis kaasa võtta”. Dr Andrei Sõritsa leiab, et raseduse korral, mis on suurem kui 22. nädalat, võiks olla kaasas bandaaž. Ta soovitab tähelepanelikult lugeda ka kindlustuspoliisi ja vajadusel küsida kindlustusseltsilt kommentaare, näiteks tavalised reisikindlustused ei pruugi katta meditsiinilist abi, mis on seotud enneaegse sünnitusega. „Kui on planeeritud nn päikesereis, siis tuleb kasutada päikesekaitsekreeme ja mitte olla liiga palju päikese käes, rohkem tarvitada vett”, lisab dr Andrei Sõritsa.

Mis puutub päevitamisse, siis tuleks meeles pidada, et ultraviolettkiirgus ja hormonaalsed muutused soodustavad pigmendilaikude tekkimist. Pigmendiprobleem esineb kuni pooltel rasedatel. Pigmendilaike võib tekkida ka pärast rasedust. Kui pigmentatsioon on raseduse ajal tekkinud, ei pruugi ta pärast rasedust kaduda. Sellepärast tuleks kasutada ka Eestis kaitsefaktoriga kosmeetikatooteid või päikesekreemi, nn päikesereisil olles on see hädavajalik. Soovitatav on valida mineraalsed päikeseblokaatorid.

 

Naistearst Deniss Sõritsa lisab oma kogemusele tuginedes, et inimene peaks ennast tundma ja mõtlema, kuidas ta käitub olukorras, kui võõras kohas tekib komplikatsioon, kas tal tekib šokk, kui ta peab võõral maal suhtlema arstidega, kes ei pruugi olla hea inglise keele oskusega ja ta jääb oma tervisliku seisundi tõttu lennukist maha või tuleb tegeleda muude ootamatustega või inimene suudab  säilitada kaine pea ja toime tulla negatiivsete emotsioonidega ja olla valmis võimalikeks sekeldusteks seoses raseda teatava eriolukorraga.

Dr Deniss Sõritsa ei soovita reisida nendel rasedatel, kelle jaoks on võimalikud probleemid suureks pinge ja stressi tekitajaks. Ravimitest soovitab ta kaasa võtta drotaveriini toimeainega tablette, magneesiumi, paratsetamooli. Kõrvetiste vastu soovitab ta ravimit, mille toimeaineteks on kaltsiumkarbonaat ja magneesiumkarbonaat.

Rasedus ei ole küll haigus, kuid oma enesetundele ja tervisele tuleb siiski tavapärasest enam tähelepanu pöörata. Võiks meeles pidada ka ütlust: „Parem karta kui kahetseda!”.

Kristina Sõritsa, Kliinik Elite AS

Igal aastal osaleb Elite loengutel rohkem kui 100 noort

Gümnaasiumiõpilased Elite kliinikus

 

Möödunud ja ülemöödunud nädalal külastasid meid koolinoored kolmest Tartu koolist.

Elite seminariruumis ammutasid keskkooliõpilased teadmisi bioloogiast, (bio)meditsiinist ja viljatusravist.

Bioloog ja spermatoloogialabori juhataja Andre Taimalu tutvustas spermatoloogialabori tööd, näidates näiteks ka seda, kuidas spermatosoide hoiustatakse ja kuidas hinnatakse mehe fertiilsust spermanäitajate põhjal.

Embrüoloog Maarja Kõiv rääkis tööst munarakkude ja embrüotega.

Dr Andrei Sõritsa andis ülevaate viljatusest ja selle ravimise võimalustest.

Arendusjuht Kristina Sõritsa kommenteerib: „Praegusel ajal on klassiväline tegevus ja väljaspool kooli õppimine saanud täiesti uue tähenduse, lapsed ja noored kogevad ja näevad-teavad oluliselt rohkem võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga ja sellised õppekäigud on laste jaoks inspireerivad ja silmaringi avardavad ning aitavad saada ka selgust, millega nad ise tahaksid tulevikus tegeleda.”

Kliiniku juhataja Andrei Sõritsa lisab: „Mul on hea meel, et olen saanud nii Tartu Ülikoolis kui ka nüüd oma kliinikus anda noortele uusi teadmisi, sest nii nagu Eesti Vabariigi juubeliaasta on fookusesse võtnud just lapsed ja noored, usun ka mina, et haridus on edu võti. Usun ka, et suurem teadlikkus vähendab viljatusraviga seotud väärarvamusi ja häbitunnet ja aitab kasvatada Eestile uusi spetsialiste.”

Lisaks keskkooliõpilastele osalevad loengutel aeg-ajalt ka meditsiinitudengid. Igal aastal võtab Elite erakliiniku korraldatud loengutest-õppekäikudest osa rohkem kui 100 teadmishuvilist noort.

 

Naistearst Lee Padrik: Kas HPV-d saab ennetada ilma vaktsineerimata?

Artikkel ilmus Postimehe “Tervis” rubriigis  13. veebruar 2018, autor Triin Härm

Justin-Sullivan-pilt-Vaktsiin-aitab-tutarlastel-emakakaelavahki-ennetada

 

Riiklikkusse immuniseerimiskavva lisatud HPV vaktsiini kohta levib erisugust infot. Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst Lee Padrik vastab Postimehelugejate HPV-teemalistele küsimustele.

Kui mul on tugev immuunsussüsteem, võtan vitamiine, söön korralikult, magan vähemalt seitse tundi ja vahel treenin ka, kas siis on võimalik, et ma ei saa seda viirust? Ma ei tahaks end vaktsineerida. Kas seda haigust saab teistmoodi ära hoida?

Nakkuse võite ikkagi saada. Immuunsüsteemist oleneb, kas nakkus suudetakse välja tõrjuda. Seda aga individuaalselt prognoosida on tegelikult praktiliselt võimatu. Nakkuse ärahoidmise viisidest on vaktsineerimine ainus. Suguelu mitte alustamine annab ka tulemuse, kuid seda ei saa me ju pidada mõistlikuks soovituseks.

 

Miks peab tütarlapsi just nii vara, 12-aastaselt vaktsineerima? Laps pole veel täisarenenudki, keha kasvab alles. Kas nii noorelt vaktsineerimisest on kasu?

Vaktsineerimise puhul on nii, et nooremal inimesel tekib kõrgem kaitsekehade tiiter kui vanemal inimesel ja see annab võimaluse saavutada kõrgem vaktsiini kaitsevõime just nooremas eas. Kuna inimese papilloomiviirus (HPV) levib peamiselt sugulisel teel, siis ei ole mõtet vaktsineerida väga varakult väikelapsi. Eestis on vanuseks valitud 12 eluaastast, arvestades fakti, et enamik 12-aastastest tütarlastest ei ole veel seksuaaleluga alustanud. Viiruse tüüpidega veel nakatumata tütarlapsed saavad sel moel vaktsineerimisest maksimaalset kasu.

 

Kui vaktsineerida HPV vastu 16-aastast neiut, siis kui mitmest süstist, mis maksumusega ja missuguste vaheaegadega see kuur koosneb?  Kas see kulu jääb sajaprotsendiliselt lapsevanema kanda või on ka mingid soodustingimused?

Vaktsiinikuur koosneb kolmest süstist. Olenevalt valitud vaktsiinist on süstimise aeg veidi erinev. Kahevalentsel 0.,1.,6. kuul, lubatud on skeemi kõikumine: teise annuse võib manustada 1–2,5 kuud pärast esimest annust ja kolmanda annuse 5–12 kuud pärast esimest annust. Ravimiinfo.ee andmetel on apteekides 1 doosi hind 113,20 eurot.

Neljavalentsel ja üheksavalentsel vaktsiinil on ühesugused manustamisskeemid. 0.,2.,6. kuul ja lubatud kõikumine on järgmine: teine annus tuleb manustada mitte varem kui üks kuu pärast esimest annust ja kolmas annus tuleb manustada mitte varem kui kolm kuud pärast teist annust. Kõik kolm annust tuleb manustada ühe aasta jooksul.

Manustamise info on kirjas vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõttes, mille saate apteegist vaktsiiniga kaasa ja seda saab jagada ka vaktsiini välja kirjutanud arst. Neljavalentse vaktsiini hind on hetkel apteekides 112,23 eurot ja üheksavalentsel 131,31 eurot. Apteekide hinnad võivad vähesel määral erineda kliinikutes pakutavate vaktsineerimisteenuste hindadest.

Eesti riigi võimalused on praegu sellised, et riigi kulul jõuame vaktsineerida ainult 12–14-aastaseid tüdrukuid ja teistel tuleks soovi korral vaktsiin ise välja osta. Pole välistatud, et kui elujärg Eestis veelgi paraneb, oleme võimelised pakkuma vaktsineerimist laiemale vanusegrupile. Maailmas on riike, kus vaktsineeritakse riigi kulul kõiki kuni 26-aastaseid mehi ja naisi.

 

Lugesin kuskilt, et HPV vastu võib samuti vaktsineerida poisse. Miks? Neil ju emakakaelavähki tekkida ei saa.

Jah, võib vaktsineerida. Poiste vaktsineerimine kaitseb neid HPV-st põhjustatud päraku-, peenise- ja suuõõnevähi ning genitaalkondüloomide eest. Lisaks aitab mõlema sugupoole vaktsineerimine vähendada ringleva viiruse hulka ja nakatumisi. Hetkel esineb HPV-st põhjustatud haigusi meestel vähem kui naistel, seetõttu oleme Eestis ressurssidest lähtuvalt sunnitud tegema valiku, keda riigi kulul esmajärjekorras vaktsineerida.