Lugu ilmus Postimehe online rubriigis NAINE >> TERVIS  20. jaanuaril 2016 :”Kui tihti peaks tegelikult käima naistearsti juures?”

teksti koostas LINDA PÄRN

Millal sa viimati naistearsti juures oma tervist kontrollimas käisid? Kliinik Elite naistearst dr Deniss Sõritsa tuletab meelde, et seda tuleks teha korra aastas.

Sünnitusabi ja günekoloogia on ühtne meditsiinidistsipliin, mis koosneb naissuguelundite haiguste ennetamisest, diagnostikast ja ravist ning günekoloogilisest endokrinoloogiast ja reproduktiivsest meditsiinist.

Kord aastas peavad naistearsti külastama need naised, kes kuuluvad mõnda riskigruppi või kel on kaebused. Kui naine on terve ja kaebusteta, siis võiks külastada naistearsti kord kahe ja poole aasta jooksul. Naistearsti külastamine on oluline, et kontrollida end nii suguhaiguste kui ka põletike osas, oluline on ka regulaarne günekoloogiline läbivaatus.

Levinuim suguhaigus on klamüüdia, mis levib otsesel seksuaalsel kontaktil. Kuna haigustekitaja hävineb kuivamisel, temperatuuri muutudes, ei ole klamüdioosi võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades jne. Pooltel juhtudest võib klamüüdia esineda kaebusi tekitamata. Arsti juurde pöördumata võib haigus jääda avastamata. Ka arst ei pruugi alati klamüüdia analüüse kaebusteta patsiendilt võtta, nii võib nakkus olla avastamata aastaid. Klamüüdia infektsioon kulgeb kaebusi põhjustamata 50 protsenti meestest ja 70 protsenti naistest. Kaebused võivad olla ka lühiaegsed, nii et nakkust kandev inimene võib neid mitte oluliseks pidada. Nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni kulub  keskmiselt 3-14 päeva.

Korra aastas võiks teha ka põletikuanalüüsi ehk KOH-testi.

Oluline on ka vaginaalne ultraheli, et vaadata emakat ja munasarju, et veenduda, et kõik on normis, emaka struktuur ja asend normipärane, pole anomaaliad ja tsüste. Günekoloogilise läbivaatuse kaudu saab arst hinnata, kas toimunud on muutusi, kas on viiteid haigusele/põletikule.

Kui tunned ebatavalist valu või märkad muutusi, pöördu arstile

Iga naine võiks külastada günekoloogi kord aastas ja teha PAP-testi iga kahe aasta tagant, kui arst pole soovitanud teisiti. Naine peaks kontrollima iga kolme aasta tagant ka rindu.

Kui naine tunneb alakõhus valu, tekkinud on valu urineerimisel, menstruatsioonid on vererohked, ebakorrapärased ja valulikud, siis ka need on põhjused, miks kohe pöörduda naistearsti poole.

Kui naine tunneb kipitust, ebamugavustunnet või on muid kaebusi, tuleks samuti pöörduda naistearsti vastuvõtule, kuna need sümptomid võivad viidata suguhaigustele, mis võivad mõjutada ka edasist viljakust ja tekitada lausa viljatust.

Tavapärasemast sagedamini võid vajada naistearsti abi ka siis, kui planeerid rasedust, kahtlustad haigestumist seksuaalsel teel levivasse haigusesse, kui sul on varem olnud haigusi või kui lähisugulane on haigestunud enne menopausi rinnavähki või muusse naisorganitega seotud vähki.

Lugu ilmus Postimehe online rubriigis NAINE >> TERVIS  20. jaanuaril 2016 :”Naistearst selgitab: millal ja miks tuleks minna esimest korda günekoloogi vastuvõtule”

teksti koostas LINDA PÄRN

Iga naine vajab regulaarset kontrolli, et olla terve – nii lihtne see ongi. Tartu Elite kliiniku naistearst Deniss Sõritsa räägib lähemalt, millal tuleb noorel naisel esimest korda kontrollida oma naiselikku tervist ning mis vastuvõtul täpsemalt toimub.

Esimene külastus naistearsti juurde võiks toimuda vanuses 13-15 eluaastat. Kui tütarlapsel on ebanormaalseid veritsusi, valulikke menstruatsioone ja muid probleeme, tuleks naistearsti külastada juba varem. Esimese külastuse käigus ei tehta vaginaalset läbivaatust, kui tütarlaps ei ole olnud vahekorras. Kuna esimene visiit naistearsti juurde võib tekitada noores tüdrukus hirmu, piinlikkust ja ärevust, on hea teada, mis on ees ootamas. Kui tütarlaps tunneb ennast hästi ja tal pole kaebuseid, on visiidi eesmärgiks informatsiooni saamine. Ta saab täpsed ja korrektsed vastused oma seksuaalsuse, muutuva keha ja menstruatsioonidega seoses. Lapsele võiks selgitada, et just arst on see inimene, keda saab usaldada ja kelle käest saab õiget infot. Sõbrannad ja Internet ei ole siiski sedavõrd usaldusväärsed allikad.

Teine oluline eesmärk on ennetamine, s.t tütarlaps saab teadmised, kuidas hoiduda soovimatust rasedusest ja seksuaalsel teel levivatest haigustest. Ja muidugi saab noor naine esimese visiidi käigus ka vajadusel esmase ravi, kui tal on probleeme. Jääb veel küsimus, milline arst ja haigla valida. Noorte jaoks on Eestis ka väiksemaid ja mugavamaid võimalusi kui suur riigihaigla. On näiteks  nõustamiskeskused noortele, kuid kindlasti tasuks uurida ka erakliinikute võimalusi, kuna seal on sageli privaatsem ja hubasem keskkond, mis on noorele eriti oluline.

Kindlasti on vajalik külastada naistearsti, kui alustatakse seksuaaleluga. Arst teostab ka ultraheliuuringu, millega saab vaadelda emakat ja munasarju ja veenduda, et kõik on normis. Saab ka vaadata võimalikke anomaaliaid, näiteks, kas on kahesarveline emakas, kas munasarju on kaks vmt.

PAP-test ja emakakaelavähi vaktsiin 

Paar aastat pärast seksuaalelu algust hakkab naistearst võtma nn PAP-testi. See on üle maailma tunnustatud emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite varase avastamise meetod. PAP-testiga saab avastada neid rakumuutusi emakakaelal, mis võivad viia vähi tekkimisele. Kõik naised peaksid 2-3-aastase vahega andma PAP-testi. Testi teostatakse kuni 70. eluaastani. Emakakaela sõeluuring ehk PAP-test on ainus võimalus avastada emakakaelarakkude muutusi varases staadiumis. Varases staadiumis on neid muutunud rakke võimalik eemaldada, et ennetada emakakaelavähi teket. Emakakaela proovi on kõige parem võtta menstruatsioonitsükli keskel. PAP-testi ei tehta menstruatsiooni ajal.

Emakakaelavähi vastu on olemas vaktsiin. HPV vaktsiiniga soovitatakse vaktsineerida 11–12-aastaseid tüdrukuid ning vaktsineerida võib alates 9. eluaastast. Kuna HPV vaktsiinid on kõige efektiivsemad isikutel, kellel pole veel avastatud HPV tüüpe, siis on soovituslik vaktsineerida enne võimalikku kokkupuudet HPVga, seega enne seksuaalelu algust.

Seksuaalselt aktiivsed naised, kes ei ole nakatunud mitte ühegi vaktsiinis sisalduva HPV tüübiga, võivad saada vaktsineerimisest kuni sajaprotsendilist kasu. Nakatunud naiste vaktsineerimine annab neile kaitse vaktsiinis sisalduvate HPV tüüpide eest, millesse nad veel nakatunud ei ole.